pühapäev, 26. juuni 2016

Jaanipäeva paiku

 Esmaspäeva õhtune taevas pakkus vaatemänge.
 Jaaniõhtu Rahmeldaja mail. Rahmeldaja ei rahmelda oma talus sugugi üksi, ega ka mitte mehega kõigest kahekesi, neid rahmeldajaid on seal veel. Näiteks see lapsuke kargas meie selja taga põõsas usinasti ringi ja otsis paremat oksa, ootas, kuna mamma teda toitma tuleb. Hall kärbsenäpp vist?

 Veel üks mamma, kes kogemata kastekannuga tiigist toodud sai. Kõhu all suur lastepall. Toimetasin hiidämbliku ilusti tema kodukohta tagasi.
 Rahmeldaja aias kasvas selts sasipäid, kelle arvasin olevat juba ära õitsenud. Aga ei, õied pidada alles tulema. Mingid laugud?
Rahmeldaja aed oli üldse lugematul hulgal igasuguseid imesid täis. Väike valik:




kaktus





Kodus aga avas täna esimesed õied roospojeng. Peenelõhnaline hiline kaunitar.


 Mingist siinsest suvalisest aiaäärest päästetud liilia (martagon? liik?) avas mulle esimest korda õie.

 Miks pilt ennast külje peale keeras, aru ma ei taipa. Aga nagu näete - minu maasikad õitsevad ja küpsevad :D
 Metssalvei. Värv on tegelikult veel tükk maad intensiivsem.
 Ühe teise õrnroosa pojengi viimane õis.
 Ühe kolmanda heleroosa pojengi viimane õis.
 Metsatalust toodud seemnetest kasvatatud lupiinid näitasid oma õievärvi, mul hea meel, et ikka roosat ka sai. Oli nii roosa-valget kui heleroosa-tumeroosat. Üks sinililla ikka ka. Pildil on viimased õied.
 Kitseenela peal poseeris lahkelt kuldmardikas. Mumm aga ei tahtnud kuidagi paigal püsida! Kintsude küljes ilusti valged õietolmupüksid, nii nunnu :)
 Õhkõrn. Kassinaeris.
 No ja kus siis jaani ajal ilma sõnajalata saab. Mul on see õitsev ja seemneid kandev sort :D
Sõnajalalehine lõokannus.

---

Järgmisel korral saan ehk jälle mõnda saetud vidinat näidata. Vahepeal kippus tehnika mässama, uuel autol oli miski lühis ja aku jooksis tühjaks, aga see viga leiti kätte (aitäh, armas võõrustaja, oma jaanipäevast tükikest ohverdamast!). Ja väiksem saag ei hakanud vaatamata sellele, et käis ametlikus hoolduses, ikka ketti õlitama. Viisin parandusse tagasi ja ütlesin, et tahan nuriseda. Kõik ruumis olevad mehed hakkasid jooksma! Ehk saab selle jooksmise peale nüüd sae lõpuks korda ka.

Kohtumiseni!

neljapäev, 16. juuni 2016

Peale sadu...

 ...on kortslehed ilusaid sätendavaid piisku täis.






Kastepiisk on läbimõõduga 15cm, kortslehe max kõrgus 60cm, max läbimõõt 75cm. Sellised taimed on meil siin peale vihma :)

Ööpilti näete hiljem. Näiteks öösel.

----

Nüüd on siis ööpildi koht:

Ah jaa. Väike ääremärkus - see kuju on ka hetkel vaba veel, ootab õiget istutuskohta :)

kolmapäev, 15. juuni 2016

Ah et kuhu ma kadunud olen?

Ei ole ma kuhugi kadunud, lihtsalt lärmi pole teinud. Lärmi asemel on tehtud muid asju.
 Kõigepealt viisin tütrekese maalilaagrisse. Kaheks nädalaks, Obinitsa saatsin. Ja ta võttis uue hea fotoka kaasa. Mulle jäi koju igivana väsinud tagavaraaparaat (seebikas), millel läks lõpuks patareikatte kinnitusnaga katki - punusin sinna patsipaela ümber, aga ega sellega ikka enam pikalt pildista...

Kui lapsuke oli nädalakese laagris olnud, võtsin ta sealt üheks päevaks kaasa ja matkasime mööda Võru- ja Põlvamaa kaunimaid paiku. Eelkõige küll Piusa ja Meremäe kandis :) Vihma vahele leidsime isegi mõne päikselise hetke, just sel ajal, kui Mutsu karjääris kümne aasta tagust aega meenutasime - see oli siis mu laste lemmikmängukoht.

Lõpuks matkasime veel Põlva serva Rosmale ja osalesime pingi avamisel.

sipelga portree

modell



põrnikas
 Kohalikud poisid lubasid pingi paremasse asendisse tõsta, enne avamist polnud selleks vist jaksu (ilma masinateta seda ei tee).

Kodus on ka üht-teist sündinud, nimelt väike komplekt pisikujusid. Kaks neist - leheke ja konnake - läksid juba minema, liblikas alles ootab sihtkohta, kuhu lendama hakata.








 Ja ühe naabriproua käest sain roosa näärelehise roosi juurevõsusid. Nüüd pole muud, kui palvetada ja hoolitseda, et võsud kasvama läheksid. Proua ise ütles, et see olla "metsik, mis on ämma aiast". Mida iganes. Imeilus ja fantastilise lõhnaga, õrnroosa õiekuhil, olgu kasvõi ämmalt :)
Ah jaa, auto ostsin ka omale. Üleeile. Mul oma tehtud pilti veel pole (vaata eestpoolt, mis fotokaga juhtus), niisiis pilt kuulutusest:
Nüüd ma alles hakkan pakukesi ja tööriistu vedama ja!

Türduk tuleb fotokaga laagrist tagasi reedel. Siis saab ehk matkapilte ka näha. Aiapilte ma ei julge teile näidata, sest ma pole peale põuda veel muru niitnudki. Kõik aeg olen lennus olnud, koju ainult (enamasti) magama jõudnud. Aga nüüd ma lähen küll niitma, sest on, mida niita :D ja siis saagima.

Ps. Liblikas on vabalt saadaval :) ja niiviisi rängalt ta enam ei läigi - tegin foto kohe peale õlitamist.

Pps. Liblikas lendas minema :D aga ma panen siia varsti järgmised tegelased üles, kes ka kodu hakkavad otsima. Küll te näete!